baby_on_floorEnergia säästmine kaitseb keskkonda ja hoiab kokku raha. Tavaliselt kulub küttele üle 80% majapidamises vaja minevast energiast. Põrandaküte hoiab neid kulusid kokku.

Traditsioonilistes radiaatorites on tarvis umbes 55 °C voolutemperatuuri, mis tähendab, et enne suunamist süsteemi tuleb vesi selle temperatuurini soojendada. Põrandaküte on madalatemperatuuriline süsteem, mis töötab ka 35 °C veetemperatuuril.

Põrandaküttega saavutatakse samasugune soojatunne kui traditsioonilise radiaatoriga 2 °C madalamal toatemperatuuril. Nii kasutad vähem energiat, säästes energia- ja kasutuskuludelt tavapäraste süsteemidega võrreldes kuni 12%.

Suurem osa inimesi tunneb ennast kõige paremini, kui toatemperatuur on vahemikus 20–22 °C. On märkimisväärne, et põrandakütte puhul tekib samasugune soojus- ja õdusustunne umbes 2 °C madalamal temperatuuril. See on nii tänu ühtlaselt jaotuvale soojuskiirgusele, tunduvalt väiksemale õhuliikumisele ja toa optimeeritud temperatuurikihtidele.

 

Põrandakütte soojus jaotub suurele pinnale, luues kogu toas ühtlase temperatuurikihi. See lahendus ei lase ühtegi kohta üle kütta ega jäta lagesid jahedaks: temperatuurierinevus jalgade ja pea vahel on oluliselt väiksem. Lae läheduses on temperatuur u 20 °C ja põranda tasandil u 22 °C. Niisuguse temperatuurijaotuse korral tunnevad inimesed ennast väga muporandakytegavalt.

Ühtlaselt köetud põranda puhul on jalad soojas, kuid pea jahedas, mis on täpselt see, mida organism vajab. Kõik see kokku loob tervisliku sisekliima.

Tänu madalamale voolutemperatuurile saab põrandakütet kasutada iga energiaallikaga. Kõige tõhusam on tulemus siiski juhul, kui rakendada taastuvenergiat (nt geotermaalenergia) ja soojuspumpa. Taastuvenergia kasutamine muudab Su sõltumatuks väliste teenusepakkujate ebastabiilsetest energiahindadest.

Mida väiksem on põrandakatte soojustakistus, seda paremini ta köetavale põrandale sobib. See omakorda näitab, kui palju soojust põrandakate blokeerib. Üldiselt paigaldatakse torud põrandakütte soojusvõimsuse tõstmiseks põrandasse tihedama sammuga. Meie torude hea painduvus võimaldab põrandakütet kohandada igat tüüpi kattele, tegemata ruumide sisekujundusele piiranguid. Kui vajad täpsemat teavet või nõu, konsulteeri meie väljaõppinud paigaldajatega.

Põrandakütte peale sobivad kõige paremini keraamilised ja looduslikust kivist plaadid. Sobivad ka õhukesed vaibad, plastkatted ja põranda külge liimitav parkett (viimase puhul tuleb arvesse võtta parketitootja nõudmisi ja puidu omadusi). Põrandakütte peal saab kasutada isegi ujuvparketti, laminaatkatet või paksu vaipa.

 

Põrandakütte paigaldus, peaks sisaldama:

  • Projekteerimist ehk soojustehnilisi arvutusi ja torustiku jooniseid
  • Põrandaküttetorustikku koos tarvikutega ja nende paigaldust
  • Survestamist ehk torustiku tiheduse kontrolli suruõhuga
  • Lõppreguleerimist ja kasutamise õpetust

Enne vesipõrandaküttesüsteemi paigaldust, peab eelnevalt teostatud olema:

vesi2

  • Soojusisolatsioon ja armatuurvõrk(soovitavalt 150mm sammuga, sest kõige tavapärasemad põrandakütte paigalduse sammud on 75,150, 225 ja 300mm), koos kanduritega on paigaldatud
  • Magistraaltiorud soojusisokatsiooni pealmise kihi sisse paigaldatud(vastavalt kokkuleppele)
  • Äärelint paigaldatud
  • Vaheseinte ja use kohad on joontega tähistatud
  • Kandvatesse seintesse on oletatavate torude läbiviikude jaoks avad tehtud.
  • Jaotuskollektori kinnitusraam on paigaldatud.

Tööde erinevad tegijad põrandatöödel:

Ehitustöövõtt(ET)

Ehitustöövõttu hulka kuuluvad paigalduse ettevalmistamise ehitustehnilised tööd nagu soojusisolatsioonide, äärelindi ja armatuurvõrgu paigaldamine. Armatuurvõrgu alla paigaldatakse armatuurkandurid. Kui siseseinad Samuti jaotuskollektorite aluste valmistamine või jaotuskappide aluste paigaldamine. Ehitustööde ajaks tuleb jaotuskollektor kinni katta, et see puhtana säiliks. Hiljem betoonitööd ja betooni lihvimine. Hülsstoru paigaldamine (märgade ruumide ruumitermostaadi põrandaandur, lisatakse hiljem).

Torutöövõtt(TT)

Torutöövõttu hulka kuuluvad toruühenduste loomine soojusjaotuse ruumis ja magistraaltorude paigaldamine jaotuskollektoritele, samuti süsteemi täitmine vee või õhuga, õhutus-ja reguleermismehhanismi paigaldamine

Elektritöövõtt(ET)

Elektritöövõttu hulka kuuluvad põrandakütte ruumitermsotaatide paigaldus ja ühendamine ning reguleerimisautomaatika elektrivõrku ühendamine. Kütteprojekt tuleb kooskõlastada elektriprojektiga, et elektriprojekt sisaldaks samuti ruumitermostaatide asukohti.

I korruse põrandate läbilõige

Põrandakateporandakyte

Betoon(betooni paksus 60-80mm, toru peal olev kihi paksus min 30mm)

Põrandaküttetoru

Armatuurvõrk(soovitavalt 150mm sammuga)

Armatuurikandurid

Soojusisolatsioon

II korrus

Vahelagede puhul kasutatakse 12×2,0mm vesipõrandaküttetoru. See eeldab ribakihis vähemalt 15mm kipsplaadi kasutamist, et toru ja klamber jääksid tugevasti betooni või tasandussegu sisse. 15mm kipsplaat on parem, sest alusplaadina annan see toruklambri naelale tugevama pidamise ja on niisketes ehitustingimustes vastupidavam ja annab põrandale massiivsust. Laetalade peale pannakse vähemalt 50% ulatuses horisontaalne laudis, sammuga 30cm ja nende peale kruvikinnitusega 15mm kipsplaat laiusega 1200mm. Soojusisolatsioon pannakse laetalade vahele. Kipsplaadi asemel võib kasutada punnitud 22mm puitlaast-põrandaplaati(OSB-3).

Peale aluse valmimist(põranda alus peab juba korrektselt horisontaalne), kinnitab vesipõrandakütte paigaldaja toru projekti järgi põrandale.

Kui põranda kattematerjaliks on plastkate, plaat või laminaat, paigaldatakse pinnale mördi abil veel 9-13mm tugevdatud kipsplaat. Kui kattematerjaliks on parkett või muu sarnane materjal, võib pealmise kipsplaadi ära jätta.

Survestamine

Torustiku tihedust tuleb alati kontrollida enne betoonitöid. Külmumisohu tõttu tehakse surveproov suruõhuga. Survestamist alustatakse alumise ja ülemise jaotuskollektori otsaventiilide(kuulkraanide) sulgemisega. Survevoolik ühendatakse jaotuskollektoriga ühendatud täitimisja tühjenduskraaniga. Torustiku surveprooviks sobib 4bar. Proovisurve jäetakse betoonitööde ajaks torustikku, sest siis peab see koormusele paremini vastu ning toru lõhkumise korral on võimalik viga kiiremini tuvastada. Jaotuskollektori peal oleb manomeetri näidu järgi on näha kas antud õhusurve on sees või mitte. Jaotuskollektor tuleks betoonitööde ajaks kile või muu sarnase materjaliga, et see püsiks ehitusobjektil puhtana.

Surveaktiga tuleb samuti esitada ka andmed torulahenduste muudatuste ning ehitussoovidest kõrvaldekaldumiste kohta. Samuti võiks kontuuridest teha pildid.

Talvisel ajal võib süsteemi tööle panna alles siis kui on veendutud, et veel ei ole võimalik torustikus külmuda ehk põhisoojus kontstruktsioonides on nii kõrge, et vesi ei saa külmades põrandates paiknevas torustikus külmuda. Kui on külmumisoht, võib süsteemi täita ka antifriisiga(40% etüleenglükool ja 60% vesi). Selle vedeliku soojuskaovõime on ligikaudu 5% väiksem kui veel.

Sobiv veetemperatuur kütmise alustamiseks on kõige enam +20C. Umbes nädala pärast võib seda hakata tõstma 1-2 kraadi võrra päevas väärtuseni +25C. Betoon peab saama tasapisi kuivada ja soojendada. Enne kütmise alustamist peab vähemalt 3 nädalat ootama betooni kuivamist.

Ruutermostaadid ja ajamid

termostaat

 

Kindlale ruumile mõeldud ruumitermostaat on temperatuuripiiraja, mis hakkab jaotuskollektoruis oleva ajami abil küttekontuuri veeringlust piirama, kui ruumi temperatuur tõuseb reguleeritud temperatuurist kõrgemale. See juhtub näiteks siis, kui müni väline soojusallikas, näit päike või kamin annab märgatavat lisasoojust.

 

 

Hooldus

Põrandaküttesüsteem ei nõua mingeid erilisi hooldustoiminguid.

Suveks võib jaotusskollektoritest, v.a niiskete ruumide(pesuruumid, saun) ringid sulgeda.

Sügusel kui kütteperiood jälle algab, tuleks kontrollida manomeetri pealt süsteemi eelsurvet:

1 tasandiline-0,4bar

2 tasandiline-0,6bar

3 tasandiline-0,8bar

Sügisel avatakse taas need jaotuskollektorid ja kontuurid, mis kevadel suleti.

Tööhäired

Liiga külm

Võrgustiku eelsurve on liiga madal või sellesse on pääsenud õhku. Kusagil on leke.Kõige üldisem põhjus võib olla automaatse õhueemaldaja väär toimimine.

Ringluspump on jäänud liiga väiksele võimsusele, mille tulemusega ei saa vähemalt suurimad kontuurid projektikohast veevoolu.

Väljuva vee temperatuur on liiga madal. Reg.automaatika ei tööta soovitud kombel.

Ruumitermostaadi elektriühendus on vigane.

Liiga kuum

Väljuva vee temperatuur on liiga kõrge, kontrollige regulerimisautomaatika seadustusi.

Kütteprojektid ja nende tähistused

Paigaldusele peaks alati eelnema põrandakütteprojekt koos arvutustega. Sellest selguvad jaotuskollektorite asukohad(kütteprojekteerija esitab Tellijale kooskõlastamiseks), nende suurus ja kontuuride jaotus ning torude paigaldusvahed ja kontuuride pikkused. Samuti jaotuskollektorite ning kontuuride vajalikud vooluhulgad, mille põhjal saab kogu vesipõrandaküttesüsteemi hiljem tasakaalustada.Projektiga esitataks eelseadeväärtused/jaotuskollektori vooluhulga eelseadistus. Kõigi jaotuskollektorite suurim võimalik lahtioleku väärtus reguleeritakse arvutustele vastavaks.

Üldiselt projekteeritakse ja paigaldatakse igasse ruumi on küttering. Suuremasse ruumi on vaja sageli kaks või rohkem ringi.

Kütteprojekti tähistus projektis:

kytteprojekt

  • PK Kollektor 1- tähistab jaotuskollektorit
  • NJT-8- tähistab jaotuskollektori ringide arvu, näit 8 kohaline
  • K2- tähistab kontuuri arvu, näit, 8.kohalisest kollektorist on tegemist teise kontuurigajaotus
  • /150- tähistab vesipõrandakütte toru paigaldussammu
  • 60- tähistab antud kontuuri kogupikkust, näit 60jm.
  • Ruumitermostaat ruumi
  • WC poti alla ei ole torustikku projekteeritud.

Põrandaküttetorustik projekteeritakse ja paigaldatakse spiraalselt. Soojustarbe poolest nõudlikumasse kohta minnakse kõigepealt nn.pealevooluga ja äärealale(hoone välissein). Puukeriste, kaminate, wc potid, torusid ei paigaldata. Arhidektuursed joonised, mis Tellija saadab kütteprojekteerijale, peavad kõik antud kohad peale märgitud olema. Kui torustik peab vaheseina alt läbi minema, tuleb teha täpsed mõõtmised, et vältida torude vigastamist alumise raampuu või kipsikarkassi kinnitamisel.

Maksimaalsed põranda pinna temperatuurid vastavalt standardile EN 1264:

Eluruumides 29C

Ääretsoonised 35C

Vannitubades 33C

Kui toruga minnakse üle deformatsioonivuugi või läbi kandva seina, tuleb toru nendes kohtades vabaks jätta. Küttetoru paigaldatakse 30vm ulatuses endast ligikaudu 10mm jämedamasse kaitsetorusse ehk hülssi, mille tulemusel võivad konstruktsioonid ilma toru koormata liikuda.

Torustik paigaldatakse projektikohase sammuga ehk torutihedusega. Ühte kontuuri läheb kõrvuti alati paarisarv torusid.